Buscar
Estás en modo de exploración. debe iniciar sesión para usar MEMORY

   Inicia sesión para empezar

level: Level 1

Questions and Answers List

level questions: Level 1

QuestionAnswer
Söötmine– väline aspekt – hõlmab kõiki inimese toiminguid, mis on seotud loomade söötmise organiseerimise ja söötade etteandmisega
Toitumine– sisemine aspekt – selle all mõistetakse kõike seda, mis toimub söötadega pärast söötmist ja mis inimese tegevusega enam seotud ei ole
Fotosüntees-Elu maal on võimalik tänu fotosünteesile -roheliste taimede klorofülli sisaldavad taimerakud seovad päikeseenergia ja muudavad selle keemiliseks energiaks -taim sünteesib ja salvestab anorgaanilistest ühenditest - veest, mineraalainetest ja süsihappegaasist orgaanilised ühendid -võtmeks elutu ja elusa looduse vahel
HERBIVOORIDtoituvad põhiliselt heintaimedest, on võimelised vabastama energiat mikrobiaalsete ensüümide abil – mäletsejad – eesmao seedega – kabjalised – jämesoole seedega
OMNIVOORIDkõikesööjad, vabastavad taimedes oleva energia enda seedeensüümide abil
KARNIVOORID– lihasööjad, ei vabasta ise fotosünteesil talletatud energiat
Põhilisi bioloogilisi elemente on 6vesinik, süsinik, lämmastik, hapnik, fosfor, väävel
VESI (Organismi kehaained)-on elusorganismi põhiliseks koostisosaks, nö biokeemiline toitaine - 75kg inimese organismis on ca’ 42 L vett – 28 L e 2/3 on raku sisene e intratsellulaarne vesi – 14 L e 1/3 on raku väline e ekstratsellulaarne vesi (vereplasma, lümf, sülg, pisarad, seedenäärmete nõred, higi, uriin jne)
VALGUD (Organismikehaained)-Inimese kehas keskmiselt 16…17% - On väga erineva koostisega ja nende süntees on geneetiliselt väga tugevasti määratletud – söötmisega ei saa mõjutada valgu koostist, küll aga sünteesitava valgu hulka -Valgud moodustavad põhilise osa elusa raku orgaanilisest ainest (tsütoplasma) - Valgud on kõik ensüümid, hormoonid, antikehad aga nt ka lihased ja sidekude
LIPIIDID (RASVAD) (Organismi kehaained)-Inimese kehas keskmiselt 15…25% -On organismi kõige ebastabiilsemad koostisosad • 95% organismis olevast lipiididest on triglütseriidid e neutraalrasvad e rasvad • Põhiliselt on organismi varuenergia allikaks • Moodustavad bioloogilisi membraane, on raku organellide põhiliseks koostisosadeks, suguhormoonide (testosteroon, prostaglandiinid, progesteroon) ja lipoproteiinide koostises
SÜSIVESIKUD (Organismi kehaained)• Põhiline orgaaniline aine taimedes (kiudained, tärklis) • Loomorganismis 1…2% - veres glükoos -> (0,4…1,0 g/L), kasutatakse ainevahetusenergia saamiseks, toodangu moodustamiseks - glükogeen -> lihastes (kuni 10%) ja maksas (kuni 8%) ;täiskasvanud inimese kehas ca 0,5 kg; on varuenergiaallikaks
Katabolismkehaainete lõhustumine
AnabolismKehaainete ülesehitus
Toitefaktorid (üldine tähendus)– organismi toitumiseks vajalikke keemilisi elemente, orgaanilisi ühendeid ja neis sisalduvat energiat - sööda toitaineid, mida loom ise ei suuda sünteesida ning mis peavad vahetult pärinema söödast - sööda asendamatud koostisosad
Nimeta toitefaktorid• Energia • Proteiin • Rasv • Mineraalained • Vitamiinid • Vesi ja õhuhapnik
Energia mõiste• On elusorganismide tähtsaim toitefaktor • Energia on abstraktne mõiste, ta ei ole materiaalne
Bioloogilistes süsteemides esineb energia väga mitmesuguses vormis:– päikeseenergia – keemiline energia – mehhaaniline energia – elektriline energia – soojusenergia
Taimedes ja loomades olev energia allub termodünaamika I seadusele– Energia ei teki ega kao vaid muutub ühest olekust teise
Taimed suudavad kasutada omale vajalike orgaaniliste ühendite (süsivesikud, valgud, rasvad) sünteesiks .... mis energiat?päikeseenergiat
Loomade võime sünteesida orgaanilisi ühendeid sõltub eelkõige:– taimedes olevast energiast – ja sellest kui hästi loomad taimedes oleva energia suudavad kätte saada
Energiat kulub organismidel lisaks kehaomaste ainete (valgud, rasvad, süsivesikud) sünteesile veel:– mehhaanilise energia saamiseks (lihaskontraktsioonid, töö tegemiseks jne) – elektrilise energia saamiseks (ioonilise tasakaalu säilitamiseks rakkudes, ioonide transpordiks läbi rakumembraani jne) – toodangu formeerimiseks (piima, villa, munade jne sünteesiks) – soojusproduktsiooniks (kui biosünteesi soojusest ei piisa)
Söödas/toidus oleva energia konversioon teisteks energialiikideks ei ole täiuslik protsess – inimorganism muudab sellest ca’ 75% ...... - loomorganism veelgi enamsoojuseks
Tekkinud soojusenergiat kasutatakse ärakehatemperatuuri säilitamiseks
Liigne soojusenergia väljutatakseväliskeskkonda
Kui soojusenergiat kehatemperatuuri säilitamiseks ei jätku (nälgimine, külm ilm), toodab organism sedalihaste töö abil (külmavärinad) juurde
KALOR (cal)Energia mõõtühik - on soojushulk, mis on vajalik 1g vee soojendamiseks 1ºC võrra (14,5…15,5ºC) – väikeloomade (nutria, küülik), lindude, aga ka inimeste söötade/toiduainete energiasisalduse mõõtmisel kasutatakse kilo kalorit (kcal) – suurloomade söötmisel (veis, hobune, silga) Mega kalorit (Mcal) -1 cal = 4,1868 J
DŽAUL (J)Energia mõõtühik Si-süsteemi üleminekul võeti kasutusele džaul - on töö, mida teeb jõud üks njuuton ühe meetri pikkusel teel (kJ, MJ) - 1 J = 0,23888 cal
Keemiline e kogu ehk Brutoenergia… on mõõdetav soojusega, mis eraldub 1g mingi sööda täielikul põlemisel - Igal orgaanilisel ühendil on oma konstantne põlemissoojus, mis ei sõltu loomorganismist
Eestis kasutatakse Kellneri Instituudis leitud põhitoitainete põlemissoojuse arve– 1g proteiini põlemisel tekib 23,9kJ soojust e energiat – 1g toorrasva põlemisel tekib 39,8kJ soojust e energiat – 1g toorkiu põlemisel tekib 20,1kJ soojust e energiat – 1g N-ta e.a. põlemisel tekib 17,5kJ soojust e energiat
Orgaanilise aine lõplik hüdrolüüs (põlemine) organismis toimub rakkudemitokondrites
Põlemise käigus vabanenud energia salvestataksemakroergilistes ühendites, ülejäänu muutub soojuseks
Tähtsaim makroergiline ühend organismis onadenosiintrifosfaat (ATP)
Adenosiintrifosfaadi (ATP) tekkimineATP moodustub adenosiindifosfaafi (ADP) ja fosforüülgrupi (P1 ) liitumisel –ADP + P1 → ATP –Toit + O2 + ADP + P1 → CO2 + H2O + ATP
• 1 molekuli (mooli) glükoosi täielikul hüdrolüüsil (põlemisel) tekib ... ATP molekuli (mooli)38
Adenosiintrifosfaadi (ATP) lagunemine• ATP + H2O → ADP + P1 • ATP lammutamisel vabaneb energia, mida organism kasutab oma elutegevuses – füsioloogilised funktsioonid, sh toodangu süntees – konversioon teisteks energialiikideks • 1 mooli ATP lagunemisel tekib 52 kJ energiat
• Organismis salvestatakse ...% energiast ATP makroergilistesse sidemetesse69
Looma kehas oleva energia saame tinglikult jagada kahte ossa:– Ainevahetusenergia – makroergilistes sidemetes (ATP) – Varuenergia – glükogeen, varurasv, valk Varuenergia kasutamiseks tuleb see eelnevalt muuta ATP energiaks
Rasv – ladestub põhiliselt ...... rasvkoes, aga ka lihastes, maksas jne
Glükogeen – ladestub põhiliselt...... maksas ja lihastes
Glükogeen on rasvast ...- energiavaesem - raskem (vesi)
75 kg raskuse inimese päevane energiavajadus2511 cal
Proteiin (mõiste)On rakendusbioloogiline mõiste, mis tähistab nii söötades kui organismis olevaid kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid
Proteiin söötmise seisukohast1.Valk ehk valguline proteiin 2.Mittevalgulised lämmastik ühendid ehk mittevalguline proteiin
Valgud jagunevad:LIHTVALGUD ja LIITVALGUD
LIHTVALGUD- koosnevad aminohapete jääkidest – liigitatakse kuju, lahustuvuse ja keemilise koostise alusel  fibrillaarsed - kollageen, elastiin, keratiin  globulaarsed - albumiinid, globuliinid, histoonid, prolamiinid
LIITVALGUD- valguline komponent on seotud lipiidi, fosforhappe või suhkrujäägiga, metalliga või mõne muu mittevalgulise komponendiga  lipoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, metalloproteiinid, kromoproteiinid (hemoglobiin, Fe)
Valgud erinevad üksteisestsuuruse, kuju ja AH-lise koostise ja organismis täita olevate funktsioonide poolest
Aminohapped (mõiste)Tegemist on keemiliste ühenditega, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühma (NH2) kui ka karboksüülrühma (COOH)
Bioloogilistes objektides on leitud üle .... AH • Valkudes on aga ainult ..... erinevat AH-tBioloogilistes objektides on leitud üle 200 AH • Valkudes on aga ainult 20…22 erinevat AH-t
Aminohapped jagunevad:• Asendatavad AH-d – toodab organism ise transamiinimise teel • Asendamatud AH-d – peab saama söödaga – pm.loomadel 9, lindudel 11 asendamatut AH-t – osa asendamatutest AH-st on kriitilised AH-d
Valk (mõiste)- On suured molekulid koosnedes kümnetest tuhandetest AH jääkidest, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemete abil - Peptiidside moodustub 1 AH amino (NH2 ) ja 2 AH karboksüülrühma (COOH) vahel
Lõhkise tünni seadusValku sünteesitakse vaid nii palju, kui palju on veres esimest limiteerivat AH-t
Teadmiseks, et piimalehmad sünteesivad saadaolevatest AH-st eeskätt ..... ja seejärel ....., mistõttu AH-te vähesus veres vähendab piima valgusisaldustTeadmiseks, et piimalehmad sünteesivad saadaolevatest AH-st eeskätt kehavalgu ja seejärel piimavalgu, mistõttu AH-te vähesus veres vähendab piima valgusisaldust
Mittevalgulised N-ühendid• … on väikese molekulmassiga • … on põhiliselt kas valgu sünteesi (värske rohi) ja/või hüdrolüüsi (hein, silo) vaheproduktid • … on peptiidid (kuni 50 AH-t), vabad AH-d, nukleiinhapped, amiidid, amiinid, ammoniaak, nitraadid jne • … esineb kõige rohkem konserveeritud rohusöötades, mõnevõrra vähem on neid kasvavas rohus, millest rohusööt valmistati
Lipiidid• … on ebastabiilsed keha koostisosad – 2…50% • … koosnevad vähemalt kahest komponendist - baasalkoholist (glütserool) ja rasvhappest (karboksüülhapped) ning on reeglina estrid • … ei lahustu vees, vaid orgaanilistes lahustites (benseen, eeter, kloroform, atsetoon) • ... näol talletab organism omale varuks energiat, mida ta kasutab vaid siis kui toitumistingimused halvenevad
Taimedes ja loomorganismis on põhiliselt kahte tüüpi lipiide:– varulipiidid (rasvad) – põhiliselt triglütseriidid (glütserool + 3 rasvhapet) – struktuursed lipiidid  membraanilipiidid, nagu glükolipiidid, 40-50% (molekulis sahhariidijääk,tavaliselt galaktoos) ja fosfolipiidid (molekulis fosforüüljääk) –esinevad mitokondrites, endo(tsüto)plasmaatilises võrgustikus, plasma (raku v tuuma) membraanides  vahad – taimi kaitsev pinnakiht
Lipiidide vajalikkus (nimeta 3)1) Keharasva koostises on mõned küllastamata rasvhapped, mida loomorganism ise ei suuda sünteesida (linoolhape, linoleenhape, arahidoonhape) 2) Rasvas lahustuvad A-, D-, E- ja K-vitamiin, sest need imenduvad ja transporditakse organismis vaid rasvade koostises 3) Rasv on kõrge energiasisaldusega orgaaniline aine, mis on vajalik vastsündinutele kui üks esmaseid energiallikaid
Lipiidide funktsioonid organismis (nimeta 8)• Energeetiline funktsioon - kontsenteeritud kütus, energiavaru • Termoregulatsioon - karvututel, talveunes olevatel, vastsündinutel (pruuni rasvkoe funktsioon: rasvkoe rakkudes palju pruune mitokondreid, kus toimub rasvhapete lõhustumine; kõik energia muutub soojuseks, ATP ei toodeta) • Termoisolatsioon - nahaalune rasvkude, kaitseb keha mahajahtumise eest • Struktuurne roll - nahaalune rasvkude (kehavormid, rakumembraanide koostises) • Mehhaaniline kaitse - siseorganite ümber (kaitseb neid põrutuste eest) • Lahusti - rasvas lahustuvad vitamiinid • Transpordi funktsioon - vitamiinide ja kolesterooli transport lipoproteiinide poolt • Metaboolse vee tekitamine - 1 kg lipiidide kohta tekib 1,1 kg vett
Mineraalained… täidavad organismis mitmeid ülesandeid … on leitud enamuses loomorganismides (118->70) Metaboolset funktsiooni märgitakse sagedamini 17-l, harvemini 27-l elemendil
Mineraalained. Söötades oleva kontsentratsiooni ja organismi mineraalelementide tarbe alusel eristatakse:– makroelemendid - 7 (g/kg) Kaltsium (Ca), Fosfor (P), Magneesium (Mg), Kaalium (K), Naatrium (Na), Kloor (Cl), Väävel (S) – mikroelemendid – 17 (mg/kg) Raud (Fe), Tsink (Zn), Mangaan (Mn), Vask (Cu), Koobalt (Co), Iood (I), Seleen (Se), Molübteen (Mo), Kroom (Cr), Floor (F), Vanaadium (V), Nikkel (Ni), Tina (Sn), Alumiinium (Al), Räni (Si), Arseen (As) ja Liitium (Li)
Mineraalainete funktsioonid organismis• Strukturaalne- on kudede ja organite koostises struktuuriliste komponentidena • Katalüütiline - toimivad ensüüm- ja hormoonsüsteemidele katalüsaatoritena, kuuluvad metalloensüümide koostisesse või on neis süsteemides spetsiifilisteks aktivaatoriteks • Regulatoorne – osalevad rakkude biosünteesi ja diferentseerumisprotsessides • Füsioloogiline
Mineraalainete füsioloogilised funktsioonid• Homöostaasi tagamine organismis • Ioonse tasakaalu säilitamine kehavedelikes • Osmootse rõhu säilitamine • Hapete-aluste tasakaalu säilitamine • Osalemine rakumembraani funktsioonides
Mineraalelemendid on anorgaanilised kui need esinevad ...... mullas ja vees
Mineraalelemendid on orgaanilised kui need esinevad ...... taimedes ja loomorganismis
Suure osa mineraalelementide tarbest katab loom põhisöödaga: silo, teravili, proteiinsöödad jne. ........ tuleb mineraalelemente lisaks sööta!Produktiivloomadele
Mida enam on söödas tuhka (ratsioonis mineraalaineid), seda vähem on seal .....energiat!
Normaalne tuhasisaldus silodes (%) – liblikõielisterikas silo .... – rohusilo .... – maisisilo ....– liblikõielisterikas silo 10,0% – rohusilo 8,5% – maisisilo 4,5%
Suur tuha sisaldus silos viitab saastumisele mullaga, mistõttu suureneb........ hallituste ja toksiinide oht
Mis juhtub mineraalainetega loomorganismi mao-sooltraktis• Imendumiseks tuleb mineraalelement esmalt vabastada anorgaanilisest või orgaanilisest ühendist, nad peavad lahustuma mao-sooltraktis • Mineraalelemendid peavad ioniseeruma, sest mineraalelemendid saavad imenduda ainult kui ioonid ja ioonidena osalevad nad ka ainevahetuses
Mäletsejalistel sõltub mineeraalainete imendumine...mäletsemise aktiivsusest, vatsavedeliku pH-st, mikroobide populatsioonist ja nende aktiivsusest jne
Mineraalelementide imendumine toimub põhiliselt ...peensooles
Mineraalelementide imendumine jaguneb:– passivne imendimine -> mineraalelementide lihtne difusioon epiteelirakkude vahelt madalama kontsentratsiooni suunas – aktiivne imendumine -> „mineraalelementide ioonid „pumbatakse” spetsiaalsete transportvalkude abil läbi epiteelirakkude kõrgema kontsentratsiooni suunas (Fe, Zn, Cu)
Na-K pump (mineraalelementide imendumine)Na ja K kantakse kudedesse ja sealt välja ATP energia abil
Cl, I, F imenduvad .... (Mineraalelementide imendumine)anioni-kationi vahetusmehhanismi kaudu
Ca ja P imenduvad .... (mineraalelementide imendumine)D-vitamiinist sõltuva transportvalgu abil
Mineraalelementide omastatavus sõltub…– looma vanusest – organismi varustatusest antud mineraaliga – ratsiooni koostisest ja selle mõjust seedekanalile (pH, rasvad/õlid -> Ca-seep, ammoniaak -> Mg jne) – lahustuvusest e millises vormis mineraali antakse  Ca omastatavus silost 30%, tv.-st 60%, mineraalsöödast 50-95% - ioniseeritavusest , sest elemendid imenduvad ainult ioonidena (100%-liselt Na, K, Cl, Se, Mg)
Mineraalelementide omastatavus sõltub…– sünergism  Cu soodustab Fe imendumist ja ainevahetust – elementide omavaheline suhe  Ca ja P suhe 2:1  Na ja K suhe 1:10 jne
Mineraalelementide omastatavus sõltub…– antagonism  Ca liig vähendab Zn omastatavust  Zn, Fe, Mo vähendavad Cu omastatavust  Mo reageerib S ja Cu, moodustades vatsas seedumatu Cu ühendi  Kõrge Cu ja Zn tase põhjustavad Se defitsiiti  Fütaas seob ja mõjutab negatiivselt Zn aga ka P imendumist Kõrge Ca ja P ja ka K vähendavad Mg imendumist
Kelaadid- Orgaanilised mineraalelemendid - mineraalelemendi ja mittemetallilise ühendi komplekse, kus mineraalelement (metall) on keemilise sidemega ühendatud orgaanilise ühendiga
Kelaadid. Tänaseks kolm põlvkonda:1. min.elemendid on ensümaatiliselt seotud lõhustatud valkude koostisesse (vähe min., palju valku ja peptiide) 2.min.elemendid on seotud väikese arvu, sageli 2 AH-ga 3.glütsinaadid/metionaadid – tuntakse kahte AH-t (glütsiin ja metioniin), milliste molekuli koostisesse on võimalik siduda kahevalentseid metalle (Zn, Cu, Mn, Mg, Fe)
Kelaadid ei oma ..... , seepärast nende ioniseerumine ei sõltu seedekanali pH kõikumistestelektrilist laengut
Kelaadid “veavad” metalli kuni imendumise kohani (peensoole valendikku) ja vabastavad seal ioniseeritud metalli, mis imendub - st ....kelaatide koostises oleva elemendi biokättesaadavus on parem võrreldes anorg. soolades olevate elem.-ga
Arvatakse, et kelaatidel ei ole eelist kui an.org ühendist pärit element on juba ioniseerunud - ehk et nad....imenduvad samaväärselt
Kelaatide probleemiks on...hind (söötmine ainult vajadusel)
Kaltsium (Ca) on organismis...• … on 98% luudes ja hammastes (so. 6…8 kg täiskasvanud veise kehast) • … on 2% ekstratsellulaarsetes vedelikes, pehmetes kudedes ja mitmesugustes rakumembraani struktuurides
Ca ülesanded organismis• Luude ja hammaste moodustamiseks • Närviimpulsside edasikandmiseks • Lihaste erutuseks • Orgaaniliste ühendite rakumembraanist läbiminekuks • Südametegevuse regulatsiooniks • Vere hüübimiseks • Mitmete ensümaatiliste protsesside aktiveerimiseks ja stabiliseerimiseks • Toodangu moodustamiseks (munad, piim)
Ca imendumine toimub põhiliselt... seeduvus varieerub ... %… põhiliselt peensooles, seeduvus varieerub 20-55%
Ca omastatavus soolestikus oleneb:– Ca hulgast ratsioonis -> suurema sisalduse korral ratsioonis omastatavus väheneb (mäletsejalistele mitte rohkem kui 15 g/kg ratsiooni kuivaines) – organismi Ca vajadusest (bilansist) – organismi vanusest – söödas oleva Ca keemilisest vormist – organismi pH-st – mineraalainete omavahelisest suhtest (Ca :P)
Ca varusid organismis reguleerivad hormoonid ja D vitamiini metaboliitParatüreoidhormoon Kaltsitoniin 1,25 dihüdroksüvitamiin D3
Paratüreoidhormoon(PTH), mida sünteesib paratüreoidnääre, stimuleerib Ca resorptsiooni luudest ning imendumist söötadest
Kaltsitoniin,mida sünteesivad kilpnäärme parafollikulaarsed rakud ja milline on oma toimelt PTH anagonist (ladestab Ca luudesse)
1,25 dihüdroksüvitamiin D3ehk 1,25- dihüdroksükolekaltsiferool [1,25(OH)2D3 ], mis on neerudes sünteesitud vitamiin D metaboliit
Ca puudus organismis (vereplasmas 1,3-2,0 mmol/l veistel ja 1,5-2,25 mmol/l lammastel)• Noorloomadel areneb Ca, aga ka P ja D-vitamiini puudusel rahhiit, so luude mitteküllaldane kaltsifitseerumine, mille tulemuseks on nõrk ja pehme nn hõre luustik • Täiskasvanud loomadel esineb luude intensiivne demineraliseerumise korral osteomolaatsia (ehk luude haprus), mida iseloomustab nõrk ja habras luustik, mis võib kergesti murduda • Poegimishalvatus ja hüpokaltseemia (on seotud D-vitamiiniga)
Ca liig organismisvereplasmas 3,0-7,5 mmol/l veistel ja lammastel
Ca allikad• Ca leidub palju liblikõielistes heintaimedes, nagu ristik, lutsern, hernes (12…19 g/kg KA-s) • Põhisöödad tavaliselt loomade Ca tarvet ei kata • söödakriit, lubjakivi, tri- ja di-Ca-fosfaat
Fosfor (P) organismis ...• Ligikaudu 70-80% P on loomadel luudes ja hammastes, ülejäänu pehmetes kudedes ja kehavedelikes
P roll loomorganismis• … on seotud energia ainevahetusega, seda eeskätt ATP ja ADP koostises • … on asendamatu roll nukleiinhapete (DNA, RNA), koensüümide ja fosfolipiidide koostises • Anorgaaniline P osaleb mitmesugustes puhversüsteemides, eeskätt rakusisese pH reguleerimises • Vajatakse vatsas tselluloosi sünteemiseks (P süljes)
P imendumine toimub...... peensoole algusosas, kas passiivselt (P liiaga) või aktiivselt (P vähe)
Fosfori seedvus on .... %60-90
Forsfori imendumine sõltub...– P allikast ja sisaldusest söötades – Ca ja P suhtest söötades (Ca liig vähendab P imendumist ja kudedesse salvestumist) – soolestiku pH-st – looma vanusest
Ratsiooni optimaalne Ca:P suhe on1,3-1,4…2,0:1
P liiganorgaanilise P sisaldus vereplasmas 2,6-3,9 mmol/l – põhjustab Ca defitsiiti – stimuleerib paratüreoidhormooni (PTH), mis omakorda stimuleerib Ca resorptsiooni luudest, põhjustades luude hõrenemist
P defitsiitanorgaanilise P sisaldus vereplasmas 1,3-1,5 mmol/l veistele ja 1,0-1,5 mmol/l lammastele; sülje P on esimeseks reserviks – pikaajalisel puudusel muutuvad luud hapraks – tunnused ei ole selgepiirilised: väheneb looma isu, aeglustub kasv, väheneb piimatoodang, loom on loid, nahk on märg ja karv pulstunud – diagnoos pannakse vereuuringu alusel – defitsiidi korral piima P sisaldus ei vähene!
P allikad• Põhisöötadest on P rikkad (taimede generatiivosad): – õlikultuuride seemned ja nendest valmistatud koogid ja srotid – teraviljad ja nende jahvatussaadused – loomsed söödad • Põhisöödad tavaliselt loomade P tarvet ei kata • Na-, Ca- ja Mg-fosfaadid jt
Seleen (Se) organismis...… on pea kõikides kudedes (va rasvkude): lihaskoes (50%), nahas, karvades, sarvedes, kapjades, sõrgades (14%), skeletis (10%), maksas (8%) jne
Se funktsioonid organismis• … suurim tähtsus avaldub ensüümi glutatioonperoksüdaasi koostises, mis on tugevalt seotud E-vitamiini jt antioksüdantsete ainetega • … on ka teiste ainevahetuses osalevate selenoproteiinide koostises, mis on seotud toodangu moodustamise, reproduktsiooni ja immuunsüsteemiga
Se funktsioonid organismis• … on vaja koehormoonide (prostaglandiinide) sünteesiks • … aitab säilitada rakkude elastsuse ja mõjutab raku ja rakusisese membraani läbilaskvust • … osaleb joodi ainevahetuses ning on oluline struuma profülaktikas • … leidub silma võrkkestas, osaledes silma valgustundlikkuse fotokeemilises reaktsioonis
Se imendumine toimub.... Paremini .... loomadel kui .....• … nii sigadel kui mäletsejalistel peensoole alumistes osades • … paremini lihtmaoga loomadel (60…95%) kui mäletsejalistel (40…50%)
Se imendumine sõltub...– söödaproteiini seeduvusest (selenoaminohape) – söödas sisalduvast Se ühendist (selenaat imendub paremini kui seleniid, seleniit või metalliline Se) – Se ja S omavahelisest vahekorrast (konkureerivad rakku sisenemisel samale kandjale)
Se liig-letaalne doos on 10 mg/kg KA-s ja piirdoos on 5 mg/kg KA-s •… krooniline mürgitus (selenoos, alkali disease) kui ratsioonis on > 5 mg/kg KA-s (veistel >3 mg/kg KA-s) -kõhnumine, karvade väljalangemine (saba ja laka jõhvid), kapjade/sõrgade anomaaliad, tursunud liigesed, lonkamine, aneemia, noorloomadel kasvu peetus jne • … äge mürgitus e pöörlemistöbi (blind stagger) - KNS kahjustused, liikumise häired, lonkamine, väärarengud jne
Se defitsiitSe ja vitamiin E ainevahetus on omavahel väga tihedast seotud, seetõttu eristatakse: – vitamiin E, mitte Se puudusest tingitud haigused – Se ja vitamiin E vaegusest tingitud haigused – Se vaegusest tingitud häired ja haigused
Vitamiin E, mitte Se puudusest tingitud haigused:ajukärbus lindudel; südamelihase müopaatia sigadel; sulgede puudumine kalkunitel jt
Se ja vitamiin E vaegusest tingitud haigused:maksa nekroos sigadel; valgelihastõbi talledel, vasikatel varssadel; loote resorptsioon ning surm lehmadel ja lammastel; erütrotsüütide hemolüüs kanadel jt
Se vaegusest tingitud häired ja haigused:kasvuhäired ja aneemia; mäletsejalistel sigimishäired ja mastiit; sigadel südame laienemine, maksa düstroofia ja mao haavandid; lindudel pankrease sidekoestumine ja maksa düstroofia
Se allikad• Põhisöödad Eestis on üldiselt Se vaesed -> ei kata loomade Se tarvet • Mineraalsetest ühenditest kasutatakse Na-selenaati ja Na-seleniiti • Orgaanilistest ühenditest kasutatakse Se-pärmi, ka Se-metioniini • Kui söötmisel kasutatakse mitut täissööta,siis arvuta välja päevas loomale antav Se kogus, et vältida Se mürgistust!
Magneesium (Mg) on vajalik ...Ta on vajalik luude kasvuks ja nende struktuuri säilitamiseks, lihaste ja närvisüsteemi talitluseks, südame rütmi reguleerimiseks, ensüümide aktiveerimiseks (on aktivaatoriks üle 300 ensüümile), rasvade ainevahetuseks, valgu sünteesiks, termoregulatsiooni protsessideks.
MagneesiumidefitsiitMagneesiumi defitsiidi korral söödas täheldatakse loomadel ärritatavuse suurenemist, närvilisust, esineb lihasvärinaid ja krampe, südame arütmiat, emaka valulisi kokkutõmbeid tiinuse lõppjärgus, perifeersete veresoonte laienemist, pulss on kiirenenud.
Mg allikadEt magneesium kuulub taimedes klorofülli koostisse (2,7%), siis leidub teda kõikides rohusöötades (rohus, silos, heinas), kuid sisaldus kõigub võrdlemisi suurtes piirides (1,5-4,0 g/kg kuivaines). Ka teraviljades on magneesiumi rohkem kui näiteks kaltsiumi (1,3-1,7 g/kg KA-s). Magneesiumirikkad on veel kliid (üle 4 g/kg-s KA-s), õlikoogid ja srotid (5-7,5 g/kg KA-s) ning kaunviljad.
Kaaliumi funktsioonKaaliumil on oluline osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses vajalike ensüümide tegevuse aktiveerimisel
Kaaliumi allikadKaaliumivajadus saab söötadega kaetud, sest enamiku söötade kuivaines (välja arvatud maisijahu) leidub üle 5 g/kg, rohusöötades isegi üle 15 g/kg kaaliumi. Veiste kaaliumivajadus saab kaetud, kui ratsiooni kuivaines on 6,5-7,0, sigadel 2,0-2,5 g/kg kaaliumi.
Naatriumi ja Kaaliumi funktsioonNaatrium ja kaalium on organismile vajalikud normaalse erutuvuse hoidmiseks närvi- ja lihaskoes. Naatriumi- ja kaaliumiioonide vahekorrast sõltub südame korrapärane, rütmiline kontraheerumine
NaatriumidefitsiitSel juhul halveneb loomadel söögiisu, esineb isuväärastust (lakutõbe): loomad lakuvad kõikvõimalikke esemeid (sõimi, seinu, söövad allapanu), sellega kaasub järsk kehakaalu vähenemine, loomad on kurnatud välimusega, karvkate muutub karedaks, sasituks. Lakutõbe võib põhjustada ka fosfori-, vase, koobaltidefitsiit söödas. Kestva naatriumivaeguse korral võib happeliste ühendite kuhjumine organismi tekitada teravat närvivalu, lihaste nõrkust.
Na allikadEnamikes taimsetes söötades on vähe naatriumi, vähem kui on tarvis loomade naatriumivajaduse katmiseks. Loomade naatriumitarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) andmisega.
Kaaliumi funktsioonreguleerib nad vere osmootset rõhku, hapete-aluste tasakaalu, veerežiimi organismis. Kloor on mao vesinikkloriidhappe (HCl) koostises.
Kaaliumi allikadKaaliumivajadus saab söötadega kaetud, sest enamiku söötade kuivaines (välja arvatud maisijahu) leidub üle 5 g/kg, rohusöötades isegi üle 15 g/kg kaaliumi. V
Kaaliumi defitsiitDefitsiidi sümptomiteks on lihasnõrkus ja häired südametöös ning psüühikas. Madal kaaliumitarbimine võib kutsuda esile naatriumi peetuse ja vererõhu tõusu. Kaaliuimirikast toitumist seostatakse soodsate mõjudega südame-veresoonkonnahaigustele.
Kloori defitsiitkloori puudus põhjustab lihaskrampe ja keha dehüdreerimist.
Väävli funktsioonVäävlit on vaja: -pea kõigi organismis leiduvate valkude ja ensüümide toimimiseks, -antikehade moodustamiseks, kus ta osaleb mitmesuguste kehavõõraste ühendite kahjutuks tegemisel, -luudele ja kõhredele.
Väävli allikadTeraviljad
Raud (Fe) funktsioonRaud osaleb organismis arvukates ainevahetusreaktsioonides. Ta on vajalik paljude valkude ja ensüümide talitluses (hingamisahela ensüümid, hemoglobiin, müoglobiin). Hemo- ja müoglobiinide puhul on raual võtmeroll eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis.
Raud allikadRohundid ja liblikõielised taimed ja söödad on üldiselt rauarikkamad kui samas kasvufaasis olevad kõrrelised. Teraviljades on rauda suhteliselt vähe (30-80 mg/kg KA-s). Kliid, õlikoogid ja srotid on rauarikkamad.
RauadefitsiitRauapuuduse all kannatavadki eelkõige imikpõrsad, kelle rauatarve on rohke hemoglobiini moodustamise tõttu suhteliselt suur. Rauadefitsiidist tingitud aneemia kujuneb põrsastel tavaliselt välja juba esimese elunädala jooksul. Haigestunud põrsad võivad olla küll heas toitumuses, kuid nad näevad välja väsinuina, on loiud. Kuid enamasti on aneemilised põrsad ka väliselt kõhnad, karv on sassis, nad jäävad kasvus teistest maha, on vastuvõtlikud haigustele.
Tsink (Zn) funktsioonTsink on vajalik paljude ensüümide tööks, osaleb hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses (soodustab B-kompleks vitamiinide ainevahetust). Tsink osaleb ka vereloomeprotsessis, kuuludes vere erütrotsüütides leiduva ensüümi koostisse, mis kiirendab süsihappegaasi eraldumist verest ja kopsu allveoolidest.
Tsink allikadRohusöötade kuivaines on keskmiselt 20-40 , maksimaalselt isegi 60 mg/kg tsinki. Teraviljades leidub tsinki mõnevõrra vähem kui rohusöötades (25-35 mg/kg KA-s), õlikookide ja srottide kuivaines on keskmiselt 50-70, linakoogis 80 mg/kg tsinki. Ka piimas on piisavalt tsinki, kõikidest mikroelementidest kõige rohkem (25-28 mg/kg KA-s).
Tsingidefitsiitsöömuse vähenemine, noorloomadel aeglustub kasv. Emasloomadel on häiritud normaalsed sigimisfunktsioonid: suguküpsus hilineb, tiinusperiood pikeneb, järglased on väikese sünnimassiga. Isasloomadel aeglustub munandite arenemine, samuti spermatogenees, väheneb seksuaalne aktiivsus. Loomadel esineb immunsüsteemi häireid.
Vask funktsioonVask osaleb koos rauaga hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist erütrotsüütide kujunemisel, kuigi ta ise hemoglobiini molekuli koostisse ei kuulu. Vase puudusel väheneb erütrotsüütide arv, ilma et hemoglobiinisisaldus väheneks. Vask soodustab raua ainevahetust ja on katalüsaatoriks hemoglobiini valmistamisel. Ta on oluline komponent rakuhingamise võtmeensüümis, osaleb hapniku vabade radikaalide taseme regulatsioonis, omades antioksüdantset rolli. Vask on vajalik ka luukoe moodustamiseks, samuti organismi kaitsefunktsioonides, osaleb karvade pigmentatsiooni, kesknärvisüsteemi talitlust mõjutavates ja mitmetes muudes protsessides.
Vask allikadKeskmiselt sisaldavad rohusöödad 1 kg kuivaine kohta 8-10 mg piires vaske. Mõnevõrra rohkem leidub teda liblikõielistes ja rohundites kui kõrrelistes, kuid erinevus ei ole märkimisväärne. Kõrrelised on aga tundlikumad mulla vasepuuduse suhtes. Teravilja vasesisaldus on mõnevõrra väiksem kui rohusöötades (5,5-6,5 mg/kg, maisis 3,5 mg/kg kuivaines). Vaserikkad on kliid (13-14 mg/kg KA-s), õlikoogid ja srotid, (16-18 mg/kg KA-s), eriti päevalillesrott (25-26 mg/kg KA-s), vähe vaske on rapsikoogis (7 mg/kg-s KA-s). Väga vähe on vaske piimas (0,8 mg/kg KA-s).
VasedefitsiitVasevaegus põhjustab loomadel mitmesuguseid korratusi organismis nagu söömuse vähenemine, isuväärastus, kõhulahtisus, kõhnumine, närvisüsteemi talitluse häired, luustumishäired, skeleti kahjustused, südamekahjustused (südamelihases suureneb sidekoe osakaal), immuunsuse langus. Muutused karvkattes. Sigivuse häired.
Molübdeen funktsioonMolübdeen aitab absorbeerida C-vitamiini, millel on tohutu roll inimese immuunsüsteemile.
Molübdeeni defitsiitMis toob kaasa mitmeid tervisehäireid, mida väljendatakse ruumi desorientatsioonis, nägemise kaotusena ja tundlikkuse halvenemisel.
Jood (I) funktsioonJood organismis on lokaliseerunud kilpnäärmesse, kus ta on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja kilpnäärme normaalseks talitluseks. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad tugevasti kogu ainevahetuse intensiivsust: valkude, rasvade, süsivesikute kasutamist, soojusproduktsiooni protsesse, avaldavad mõju kasvule ja arenemisele, sigimisfunktsioonidele.
Jood allikadÜldiselt leidub söötades vähe joodi. Eestis uuritud kultuurkarjamaarohu joodisisalduseks saadi keskmiselt 0,114 mg/kg kuivaines, silos kõikus sisaldus 0,05-0,17, heinas 0,05-0,20, teraviljades 0,03-0,07, õlikookides ja srottides 0,2-0,3 mg/kg kuivaines. Rohkesti joodi on kalades, kalajahus, kalamaksaõlis, ka piimas. Joodirikkad on merevetikad (kuni 0,2%), teiste hulgas ka põisadru.
JoodidefitsiitJoodivaegus on meditsiinis tuntud struuma nime all. Selle kõige iseloomulikumaks tunnuseks on suurenenud kilpnääre. Produktiivloomadel karakteerselt väljakujunenud struumat ei esine. Kirjanduses on küll kirjeldatud struumatunnustega sündinud põrsaid (kui tiine emis kannatab joodi puuduse all). Need on karvadeta sültja nahaga, surnult sündinud. Praktikas aga ei ole selliseid joodivaeguse tunnustega põrsaid registreeritud
Mangaani funktsioonosaleb hapendumis-taandusprotsessides, kudede hingamisel, mõjutab kasvu, vereloomet ja endokriinsete näärmete tööd, on paljude fermentide aktivaator, loetakse antioksüdandiks, vajalik energia tootmisel, vitamiinide B1 ja E ainevahetuseks, katalüseerib rasvade ja kolesterooli lagundamist, vajalik närvide ja aju normaalseks toitainetega varustamiseks, oluline skeleti arengule, vajalik suguhormoonide tootmiseks.
Mangaani defitsiit* noorloomade kaalujuurdekasvude halvenemist, * luude kasvu häireid, * sigimishäireid.
Mangaani allikadMangaanirikkad söödad on nisukliid, lutsernijahu, hernes ja kaer.
Koobalt (Co) funktsioonKoobalt kuulub vitamiini B12 koostisse (sisaldab 4,4% Co) ning tema füsioloogilised funktsioonid on seotud nimetatud vitamiiniga. Vitamiin B12 (koobalt selle koostises) osaleb vereloomes, süsivesikute ja aminohapete ainevahetuses, kiirendades viimaste lülitumist valgu molekuli koostisse. Koobalt on vajalik mitmete ensüümide tööks, ta soodustab raua imendumist, osaleb erütrotsüütide talitluses
Koobalt allikadÜldiselt ongi taimsete söötade koobaltisisaldus väga väike ja ei ületa tavaliselt 1 mg kilogrammis kuivaines, kuid enamasti jääb see piiridesse 0,1-0,3 mg/kg. Rohkem on koobaltit liblikõielistes, kaunviljades, väga palju võililles, vähem kõrrelistes. Koobaltirikkad on kalajahu, söödapärm, mõõdukalt leidub seda srottides, vähe aga teraviljades (tunduvalt alla loomade vajaduse). Väga vähe koobaltit on piimas.
KoobaltidefitsiitKoobaltipuudust esineb mäletsejalistel piirkondades kus muld ja söödad sisaldavad vähe koobaltit. Eestis on varasematel aegadel veiste haigestumisi esinenud just ülesharitud soodele rajatud rohumaadelt saadud sööda kasutamisel. Tüüpiliseks koobalti vaeguse tunnuseks mäletsejalistel on: isutus, tugev isuväärastus, väsimus, nõrkus. Kestval koobalti vaegusel söödas haigusnähud süvenevad ning lisanduvad seedehäired, aneemia, raskekujuline lahjumine, lihaste kurtumus. Kui suur osa kehavarudest on ära kulutatud, surevad loomad kurtumuse tagajärjel.
A-vitamiini puudus (mis haigus?)Kanapimedus- võimetus hämarikus ja öösel näha
B-vitamiini puudus (mis haigus?)Beri-beri haigust (kooritud riisi haigus e polüneuriit)- sümptomiteks võivad olla halvatus, isutus, tursed, südamepuudulikkus jpt.
C-vitamiini puudus (mis haigus?)Skorbuut- pikaajalisest askorbiinhappe ehk C-vitamiini puudusest tekkinud haigus, mis algab väsimuse, isutuse, apaatia ja igemete veritsusega, lisanduvad liigeste valulikkus ning veresoonte haprus, mistõttu tekivad nahaalused verevalumid (sugeneb ka sisemiste verejooksude oht). Kogu organismi vastupanuvõime nakkustele ja haigustele nõrgeneb, hambad kukuvad välja, haavad ei parane ja luud murduvad kergesti. Et askorbiinhape on vajalik raua imendumisel ja vereloomes, tekib selle puuduse korral kehvveresus. Kogu organismi kudede hapnikuga varustatus halveneb sedavõrd, et tekib hingeldus, südamekloppimine ja lõpuks südamepuudulikkus koos tursetega. Haigus võib lõppeda surmaga, kui askorbiinhapet juurde ei saa.
D-vitamiini puudus (mis haigus?)Rahhiit- luude pehmenemine, lihasnõrkus, luude murdumine, krambid jne
Tänaseks on leitud ... erinevat vitamiini14
Vitamiine lisatakse ratsiooni mitte enam ainult puudushaiguste vältimiseks, vaid ka ...toodangu suurendamiseks, samuti tervise ja sigivuse parandamiseks
Vitamiine lisatakse ratsiooni alati teatud liiaga, sest...– nende sisaldus ja omastatavus söötades varieerub – kadu söötade säilitamisel – piirkondlikest ja keskkonna tingimustest tingitud erinevus – stressist tingitud lisa vajadus – ühe puudus võib suurendada teise vajadust
Rasvas lahustuvad vitamiinidA1– retinool, retinaal, retinoidhape A2- dehüdroretinool D2– ergokaltsiferool D3– kolekaltsiferool E – tokoferool, tokotrienoolid K1– füllokinoon K2– menaginoon K3- menadioon (sünteetiline vorm on vees lahustuv)
Vees lahustuvad vitamiinidB1– tiamiin B2– riboflaviin Niatsiin – nikotiinhape, vitamiin P, PP ja B3 Koliin – gossüpiin, vitamiin B4 Pantoteenhape – vitamiin B5 B6– püridoksool, püridoksaal, püridoksamiin Biotiin – vitamiin H, B7 Müoinosiit- vitamiin B8 (sünteesitakse inimekehas) ; Foolhape; B12- kobalamiin
A-vitamiin… on retinoidide üldnimetuseks, kuid siia rühma kuuluvad ka karatinoidid (β-karotiin)
A-vitamiini imendumine• Loomsetes söötades olev A-vitamiin imendub 80%-liselt • Taimsetes söötades olevad A-vitamiini provitamiinid imenduvad 50%-liselt – soolemukoosas muudetakse A-vitamiiniks ainult β-karotiin – teised imenduvad resünteesita
A-vitamiini defitsiit• … põhjustab kanapimedust – üks retinooli derivaat kuulub silma valgustundliku pigmendi rodopsiin koostisesse • … mõjutab noorloomade kasvu ja arengut – nimetatakse kasvuvitamiiniks • … mõjutab loote kasvu – koorunud tibud elujõuetud, põrsad ja vasikad nõrgad ning haigustele vastuvõtlikud • … tekitab muutusi seedetrakti, hingamis- ja suguorganite epiteelis ning teeb organismi haigustele vastuvõtlikumaks
D-vitamiin• … on üldnimetus kahele organismis leiduvale keemilisele ühendile – ergokaltsiferool – vitamiin D2 – kolekaltsiferool – vitamiin D3
D-vitamiin allikad• … on reeglina söötades vähe • … on taimsetes (rohu) söötades vaid nendes, mida on kuivatatud päikese käes • … on ka loomsetes söötades vähe va. kalamaks ja sellest valmistatud õli • … on arvestavas koguses munakollases • … on täispiimas vähe, kolostrumis 6…10 X enam
D-vitamiini defitsiit• … halvendab luude mineraliseerumist, põhjustab vigastusi, mis võib viia luid pehmendava haiguseni – mitteküllaldane päikesekiirgus (+ Ca ja P puudus), põhjustab noorloomadel rahhiiti (pehme, nõrk, hõre luustik) ja täiskasvanud loomadel osteomalaatsiat (luude haprus) • … lakteerivatel loomadel võib viia hüpokaltseemia või poegimishalvatuseni
E-vitamiin• … on tokoferoolide üldnimetus, millised on α-, β-, γ-tokoferool, aktiivseim α-tokoferool Loomad ise ei sünteesi!
E-vitamiin funktsioon• … on efektiivne antioksüdant – hoiab ära rakumembraanil küllastamata rasvhapete oksüdatsiooni – kaitseb seega rakumembraani struktuuri ja funktsiooni
E-vitamiin allikad• … ei sisalda loomsed söödad (ka mitte kala maks) • … on rikkalikult taimeõlides, nisuidude õlis ja teraviljades
E-vitamiini defitsiit• … esinevad p/m-loomadel sigimishäired • … isasloomadel halveneb sperma kvaliteet • … emasloomadel hävineb loode • … vähendab rasvhapete imendumist
K-vitamiin• … kui termin hõlmab endas antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega ühendeid • … looduses esineb kahes vormis (naftokinoonid) – vitamiin K1(füllokinoon) – ainult taimedes – vitamiin K2(menakinoon) – sünteesivad (loomade) seedeorganites elavad bakterid – vitamiin K3(menadioon) – on puhtsünteetiline ühend mis organismis alküülitakse vitamiin K2-ks
K-vitamiin funktsioon• Organismis on rida valke, millede toime sõltub K-vitamiinist – kõige paremini on tõestatud K-vitamiini osa fibrinogeeni üleminekul fibriiniks, mis põhjustab vere hüübimise – osaleb protrombiini tekkes – osaleb luude mineralisatsiooni protsessis – on vajalik glükoosi fosforüülimiseks
K-vitamiin imendumine… imendub peensooles 50…80% ulatuses sapivedeliku ja pankrease ensüümide toimel
K-vitamiini defitsiit– ei ole probleemiks karjatatavatel loomadel, sest rohelised taimed sisaldavad K-vitamiini piisavalt – puuduse all kannatavad enamasti sead ja linnud  veri ei hüübi, veresoonte seinad muutuvad läbilaskvaks, naha all on märgata verevalumeid
B-rühma vitamiinid• … on vees lahustuvad • … sünteesivad mikroorganismid, mistõttu mäletsejalised (ja hobused) nende puuduse all reeglina ei kannata
B-vitamiinide põhilisteks puudushaiguste tunnusteks on– isu vähenemine – toodangu vähenemine – noorloomade kasvu kängumine – närvisüsteemi häired
B-vitamiini allikadleidub palju sööda- ja õllepärmis, aga ka kliides ning kalamaksaõlis
Veel 2 toitefaktorit?• Vesi -> elusorganismide põhiline koostisosa ehk nö biokeemiline toitaine • Õhuhapnik -> seotud TA põlemisega
Söötades esinevad mittetoitumuslikud faktorid- mis need on?Mittetoitumuslikke faktoreid võib defineerida kui aineid, mis teatud tingimustes mõjutavad loomorganismi ainevahetust ja millega kaasneb negatiivne bioloogiline efekt ja/või majanduslik kahju. Proteaaside inhibiitorid, glükosiidid, solaniin, gossüpol, tanniinid, lektiinid ehk hemaglutiinid, fütiin, seedumatud süsivesikud (β-glükaanid) jne.
Proteaaside inhibiitorid• Levinumad on trüpsiini ja kümotrüpsiini inhibiitorid • Moodustavad pankreases sünteesitud trüpsiini ja kümotrüpsiiniga komplekse
Proteaaside inhibiitoritel on erinevatele loomadele on erinev mõjunäiteks sojaoas olev trüpsiini inhibiitor kutsub esile pankrease hüpertroofia tibupoegadel, rottidel, kuid mitte sigadel, ahvidel ja koertel
Proteaaside inhibiitorid allikadTrüpsiini inhibiitorit sisaldavad põhiliselt liblikõielised taimed (sojauba, hernes, põlduba)
Glükosiidid• … on kristalsed ühendid, milles sahhariidne komponent on seotud alkoholi või mõne muu rühmaga • … lahustuvad vees, alkoholis ja atsetoonis • … jagunevad – sinihappeglükosiidid (linamariin, vitsianiin) – sinepiõliglükosiidid e glükosinolaadid – saponiinid
Sinihappeglükosiid - Linamariin• … esineb linaseemnetes • … laguneb niiskuse olemasolul ja ensüümi linaas toimel D-glükoosiks, sinihappeks ja atsetooniks • Kuumutamisel linaas hävineb ja ei tekita loomadel linaseemnemete söötmisel mürgitusi
Sinihappeglükosiid - Vitsianiin• … leidub vikis (mõrumaitseline) • … suhtes on eriti tundlikud hobused ja linnud – kahjustab närvisüsteemi, seedekanalit ja tekitab löövet nahal – näiteks, kui tibude ratsioonis vikki üle 10%, siis kasv peatub, kui üle 25% siis surevus neeru- ja maksakahjustuste tõttu
Sinepiõliglükosiidid e glükosinolaadid• … on väävlit sisaldavad ühendid, teada üle 100 • … leidub rapsiseemnetes, söödakapsas, haljasrapsis
Sinepiõliglükosiidid e glükosinolaadid lagunevad ensüümi ..... toimel, mille tulemusena tekib ..... (isotiotsünaat), mis on loomadele mürgineSinepiõliglükosiidid e glükosinolaadid lagunevad ensüümi mürosinaasi toimel, mille tulemusena tekib sinepiõli (isotiotsünaat), mis on loomadele mürgine
Saponiinid• … nimetus tuleneb seebi (ladina k. sapo) nimetusest, sest mõlemad tekitavad vahtu • … on pindaktiivsed ained, põhjustades loomadel puhitust • … leidub mõningal määral liblikõieliste (ristiku) lehtedes ja võrsetes • … mõju ilmneb kui loomi karjatada külmunud ristikuädalaga karjamaal – tuleb oodata kuniks karjamaa on sulanud
Solaniin• … on steroidalkohol (fungitsiidsete ja pestitsiidsete omadustega) • … esineb noortes kartuliidudes ja päikese käes roheliseks muutunud kartulis (0,5%) • … on loomadele mürgine kui kontsentratsioon ulatub 0,05%-ni • … on kartulis normaalselt 0,002…0,01%
Gossüpol• … on rasvas lahustuv, kollakas puuvillaseemnete pigment (0,2%) • Lindudele on puuvillaseemned ja šrott ohtilikud juba siis kui selles on gossüpoli 0,01% • Mida vähem on šrotis/koogis rasva seda vähem on seal ka gossüpoli • Et kookides on rasva rohkem ei tohiks seda sööta mittemäletsejalistele • Šroti või koogi punakas-kollane värvus vihjab ohtlikule gossüpoli sisaldusele
Lupiini alkaloididLupiin on proteiinirikas sööt, mis sisaldab alkaloide, mis on taime kaitsemehhanismiks herbivooride vastu. • … on mürgised • … suhtes on tundlikumad hobune ja lammas – neil ilmnevad limaskesta muutused, närvisüsteemi häired
Tanniinid• … on polüfenoolsed ühendid, millised on võimelised sadestama alkaloide ja zelatiniseerima proteiine vesilahustes
Tanniinid jagunevad• … jagunevad keemiliselt – hüdrolüüsuvad – kondenseeruvad (on söötmise kohalt olulisemad) • Viimaseid leidub enam liblikõieliste seemnetes (põlduba, hernes), aga ka rapsiseemnetes, sorgos, odras
Tanniinid • … ei ole ise enesest toksilised kuid mõjutavad loomade seedet järgmiselt:– moodustavad komplekse ensüümidega, sööda proteiinide ja süsivesikutega, vähendades nende seeduvust – moodustavad komplekse kahevalentsete ioonidega, vähendades nende imendumist – suurendavad soole epiteelirakkude erosiooni – võivad vähendada taimede söödavust (ja seeläbi ka söömust)
Tanniinid • … omavad teatud ulatuses positiivset mõju (<9% KA-s)– vähendavad vatsapuhituse tõenäosust, suurendavad söödaproteiini edasipääsu vatsast, vähendavad metaani emissiooni
Lektiinid e hemaglutiinid• … said nimetuse vere punaliblesid aglutineeriva (kleepuva) toime järgi • … on keemiliselt taimsed glükoproteiinid, mis on võimelised siduma lihtsuhkruid • Ka sooleseinas on olemas glükoproteiinid, millede suhtel lektiinid omavad aga afiinsust e külgetõmmet, mille tulemusena klammerduvad nad sooleseinale
Lektiinid e hemaglutiinid • … mõjul:– kahjustub soolesein, lõhutakse soole mikroville, tekib verine kõhulahtisus – väheneb toitainete absorbtsioon – väheneb organismi immuunsus – väheneb produktiivsus – tekib mürgitus
Lektiinid e hemaglutiinid allikad… esineb enam liblikõieliste seemnetes, nagu sojauba**, põlduba*, hernes**, riitsinuses****
Lektiinid e hemaglutiinid hävinevad kergesti ... !... kuumutamisel!
Fütiin e fütiinhape• … moodustab erinevate metallidega (Ca, Co, Cu, Fe, Mg, Mn, Ni, Se, Zn) sooli – fütaate • … seob elemente kompleksiks (on kelateeriva toimega), lagunemiseks on vaja ensüümi fütaas, mis aga puudub lihtmaolistel loomadel – nt. P omastatakse ainult ca 25%!
Tööstuslikult toodetud ensüümi fütaas– parandab P omastamist sigadel ja lindudel – vähendab keskkonna reostust – doteeritakse Euroopa Liidus
Omastamatud süsivesikud• … põhiliselt oligo- või polüsahhariidid, eeskätt β-glükaanid: odras kaeras 4%, rukkis 2,5%, nisus 1% • … on olulised lindude ja sigade söötmisel, sest neil puuduvad vastavad seedeensüümid