| 13.saj | pärinevad esimesed kirjalikud ülestähendamised eesti keele kohta(sõnad) |
| 1525 | vanim teada olev trükis |
| 1535 | ilmus vanim osaliselt säilinud eesti keelne raamat |
| 1637 | ilmus esimene saksakeelne eesti keele grammatika |
| 17.saj lõpp | algas eesti keele teadlik korraldamine |
| 1739 | ilmus põhja-eesti keelne piibel |
| 1872 | eesti kirjakeel muudeti enam häälduspäraseks |
| 1884 | esimene eesti keelne, eesti grammatika |
| 1920-1930 | eesti kirjakeel omandas ühtse normitud kuju |
| Karl August Herman | esimene eesti keelne grammatika |
| Johannes Voldemar Veski | oskussõnavara looja |
| Eduard Ahrens | uue kirjaviisi looja |
| Johannes Aavik | keeleuuendusliikumise eestvedaja |
| tsitaatsõnad | võõrkeelsed sõnad, eestikeelses tekstis(laineline joon käib alla ka btw) |
| 5 eesti keele lähimat sugulaskeelt | vadja keel, karjala keel, isuri keel, vepsa keel, liivi keel ja soome keel |
